Pea pooled ehk 40% Eesti inimestest on oma tööeluga üsna rahul ja 6% väga rahul, selgub Palgainfo Agentuuri ja cvkeskus.ee selle aasta sügisel enam kui 8000 töövõtja seas korraldatud küsitlusest.
Hiljutises küsitluses uuriti, milline on inimeste meelestatus seoses töö- ja elukorraldusega. Tulemused näitavad, et veidi vähem kui pooled vastanutest on tööeluga kas väga või üsna rahul. Vaimse tervise olukorda hindavad väga heaks 13% inimestest ning üsna heaks 44% vastajatest. Üldiselt on oma eluga tervikuna rahul pea iga teine (48%) küsitluses osalenu.
Rahulolu tööeluga mõjutab inimese emotsionaalne seotus oma tööga – kuivõrd töö sobib ja meeldib talle, kas ta on selle üle uhke ning kuidas hindab oma arenguvõimalusi. Samuti on tööeluga rohkem rahul töötajad, kes hindavad ka oma tööandjat kõrgelt. Tüdimus tööst, närvilisus ja ebaõiglane kohtlemine aga kahandavad rahulolu.
Rahulolu tööeluga mõjutab inimese emotsionaalne seotus oma tööga – kuivõrd töö sobib ja meeldib talle, kas ta on selle üle uhke ning kuidas hindab oma arenguvõimalusi.
Oma vaimset tervist hindasid paremaks need, kes kogevad tööl sagedamini meeldivaid emotsioone ja oskavad oma pingete ning stressiga toime tulla. Kurvameelsust ja lootusetuse tunnet kogenud vastajad olid oma vaimse tervisega vähem rahul.
Uuringu partneri ja Elisa personalijuhi Kaija Teemägi sõnul mängivad töötajate heaolus rolli väga paljud detailid. „Psühholoogi, coach´i või eriarstiabi teenus on täna juba paljude ettevõtete hüvede paketis. Samas on näiteks vaimne tervis vaid osa sellest, millele tähelepanu pöörata. Meie majasisene kogemus näitab, et inimeste heaolu mõjutavad enim juhi toetus, eesmärkide selgus ja tagasisidestamise võimalus.“
Psühholoogi, coach´i või eriarstiabi teenus on täna juba paljude ettevõtete hüvede paketis.
Palgainfo Agentuuri ja cvkeskus.ee tööandjate seas läbiviidud uuringu tulemused näitasid, et enam kui iga kolmas organisatsioon (3559, kes võimaldavad töötajatele erinevaid soodustusi, pakub sealhulgas vaimse tervise tuge, mis on reeglina kättesaadav kõikidele töötajatele.
Muuhulgas küsiti töötajatelt, kuidas on nende töökohal lahendatud puhkuste või haiguste perioodil asendamine. Asendamise korraldust hindas väga heaks 10% ja heaks 27% töötajatest, kuid vaid 11% osalenutest ütles, et organisatsioonis on selleks välja töötatud selge reeglistik. Valdavalt leiab asendaja vahetu juht, harvemini peab töötaja ise kellegi otsima.
Elisa personalijuht selgitas tulemusi kommenteerides, et üldjuhul taanduvad puhkuste ja asendamiste probleemid juhtimise, koostöö ja planeerimise puudujääkidele. „Kui inimene tunneb, et asjad jäävad tema eemaloleku ajal tegemata, on juhi ja töötaja koostöötingimused selgeks rääkimata.“
Kui inimene tunneb, et asjad jäävad tema eemaloleku ajal tegemata, on juhi ja töötaja koostöötingimused selgeks rääkimata.
Teemägi lisas, et piisav puhkus mõjutab heaolu tervikuna. „Kui töötajal hakkab sära silmist kaduma, on viimane hetk paluda tal puhata.“ Samas tuleb tema hinnangul igaühel õppida pidurit tõmbama, kui energia jõuab otsakorrale. „Aasta on olnud pikk ja pühade ajal võiksime kasvõi korraks n-ö juhtme seinast välja tõmmata,“ julgustas ta.
