Küsitlus: eestlaste pandeemiajärgne finantsheaolu on üks Euroopa kõrgemaid
Eestlaste majanduslik kindlustatus on lätlaste ja leedulaste ning Euroopa ja Põhjamaade keskmiste näitajatega võrreldes kõrgem.
34% Eesti tarbijatest usub, et Covid-19 mõjutab nende rahaasju veel vähemalt 12 kuud, ja 17% prognoosib, et maksejõulisuse normaliseerumiseni kulub rohkem kui kaks aastat, selgub Intrumi küsitlusest. Eestlaste majanduslik kindlustatus on aga oluliselt kõrgem kui eurooplastel, eriti võrreldes teiste Balti riikide elanikega. Nii Leedus kui ka Lätis usuvad ligi pooled tarbijad, et Covid-19 negatiivne mõju nende rahalisele olukorrale kestab vähemalt aasta.
Pandeemia on erinevaid riike ja demograafilisi rühmi mõjutanud ebaproportsionaalselt. Kuigi enamikku tööhõive olukord otseselt ei mõjutanud, ütleb 37% eurooplastest, et nad on praegu vaesemad kui enne kriisi algust. Eestis väidab sama vaid 26% vastanutest. Enim on mõjutatud just madalama sissetulekuga leibkondade liikmed, mis suurendab ühiskonnas majanduslikku ebavõrdsust. Piirkonniti vaadates tõuseb see näitaja Ida-Euroopas 44% ja Lõuna-Euroopas 43%-ni, samas Põhja-Euroopas on see näitaja vaid 31%, mis on siiski kõrgem kui Eestis.
14% eestlastest leidis, et nad on täna jõukamad kui enne pandeemiat – võrreldes Euroopa keskmise näitajaga, mis on 10%. End varasemast jõukamaks tunnistanud eestlastest tõusis praegusel töökohal palk 47% vastanutest (Euroopas keskmiselt vaid 27%) ja 26% asus tööle paremale tööle (Euroopas keskmiselt 21%). 43% väitis, et Covid-19 piirangute tõttu on nad kulutanud vähem raha sellistele valdkondadele nagu transport ja väljas söömine (Euroopas keskmiselt 41%), ning 40% väitis, et nende finantsvarade (maja, aktsiad, säästud jne) väärtus on kasvanud (Euroopas keskmiselt 26%).
Sissetulekute järgi jagatuna kogeb 47% Euroopa madala sissetulekuga leibkondadest, et neil on praegu halvem olukord, võrreldes 32%, kelle sissetulekud on kasvanud. Noorem põlvkond on saanud suurema löögi kui vanem: 40% Euroopa Z-põlvkonna vastajatest ja 30% beebibuumi põlvkonnast ütleb, et nende olukord on halvem kui enne kriisi.
Küsitluses osales 24 012 tarbijat. Küsitlus viidi läbi 21. juulist kuni 26. augustini.
