31. oktoobrist 13. novembrini toimunud kliimamuutuste raamkonventsiooni 26. kohtumisel ehk COP 26-l jõuti kokkuleppele edasistes sammudes, saavutamaks Pariisi kokkuleppes seatud eesmärk, et kliima soojenemine jääks +1,5 kraadi piiresse.
Vastu võetud Glasgow’ kliimapaktiga kutsuti riike kiirendama oma heitekärpeid ja uuendama 2022. aasta lõpuks riiklikke kliimaeesmärke. Euroopa Liit esitas enne Glasgow’ kliimaläbirääkimisi ÜRO-le enda uue kliimaeesmärgi, millesse panustab ka Eesti. Esitatud ühine liikmesriikide eesmärk põhineb roheleppega kinnitatud eesmärgil vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaasi heitkoguseid -55% võrreldes 1990. aastaga.
Keskkonnaministeeriumi asekantsleri Kristi Klaasi sõnul on Glasgow’ kliimapakt üks olulisemaid kliimaleppeid pärast Pariisi kokkulepet. „Võiks ju küsida, kas edasiliikumine on olnud piisav, et sajandi keskpaigaks oleks elu Maal elamisväärne, looduslikult mitmekesine ja selline, mida tahame jätta oma järeltulevatele põlvedele. Usun, et mitu olulist sammu sai Glasgow’s astutud, aga mitu-mitu olulist sammu tuleb järgmisel kümnel aastal veel astuda. Ja mitte ainult lubada, vaid ka päriselt ellu viia,“ lausus Klaas.
Kliimapaktis rõhutatakse vajadust suurendada arengumaade rahastust kliimamuutustega kohanemiseks. Eesmärgiks on seatud, et aastatel 2020-2025 suunavad arenenud riigid arengumaadele 100 miljardit dollarit aastas. Seejuures võtsid mitmed riigid, sh Saksamaa, Kanada, Ühendkuningriik, USA ja ka Euroopa Komisjon Glasgow’s vastu otsuse suurendada oma rahalist panust. Glasgow’s lepiti kokku tegevusplaan rahastuseesmärkide saavutamiseks ning kõnelusi jätkatakse järgmisel aastal. Praegu on arenenud riikide panus 80 miljardit dollarit aastas. Eesti panustab käesoleval aastal arengumaade kliimarahastusse 1 miljon eurot.
Lisaks lepiti kokku Pariisi kokkuleppe reeglistikus, mida on viimased kuus aastat edasi lükatud teema keerukuse tõttu. Lepiti kokku kasvuhoonegaaside kvoodikaubanduse reeglites, et kvooditehingute järgselt heitkogused ka tegelikult väheneksid ning säiliks riikide huvi kasvuhoonegaase vähendada. Reeglite alusel pannakse paika kauplemise alused, et asendada varasem ja aegunud Kyoto protokolli mehhanism.
Lepiti kokku ühine viieaastane ajaraam, mil riigid alates 2030. aastast uuendavad heitgaaside vähendamise eesmärke. Samuti lepiti kokku rahvusvahelistes turumehhanismides ja aruandluses, mille alusel riigid annavad ülevaate Pariisi leppe eesmärkide saavutamisest.
Samuti leppisid osapooled kokku Glasgow–Sharm-el-Sheikhi programmis ehk globaalses kliimamuutustega kohanemise plaanis. Nimetatud plaaniga töötatakse välja lähenemine, kuidas mõõta ja järgida kliimamõjudega kohanemist ning suurendada riikide vastupanuvõimet.
Kuigi edu peitub võetud kohustuste ellu rakendamises, andis Glasgow’ kohtumine kindluse, et maailma suurimad majandused ei kahtle tugevate kliimaeesmärkide vajaduses.
Lisaks ametlikele läbirääkimistele toimus COP 26-l palju kõrgetasemelisi arutelupaneele ja poliitiline liidrite kohtumine. Keskkonnaminister Tõnis Mölder osales läbirääkimistel teisel nädalal ning kohtus lisaks Prantsusmaa ökoloogilise ülemineku ministri, Läti ja Leedu keskkonnaministri, Euroopa Regioonide Komitee ja Gruusia keskkonna aseministriga. Mölder osales ka lennundussektori kliimaneutraalsusele ülemineku teemalisel õhtusöögil koos USA kliima eriesindaja John Kerryga. Eesti korraldas COP-l mitmeid üritusi. Nt tutvustas Eesti oma uut globaalset algatust „Data for the Enviroment Alliance“ ehk DEAL-i, mille eesmärk on lihtsustada ligipääsu keskkonnaandmestikule, mis omakorda aitab arenguriike väljakutsete kaardistamisel ja keskkonnaprobleemide lahendamisel.
