Avaleht Majandus Haigekassal on eelarveülejääk, töötukassal eelarvepuudujääk
Haigekassal on eelarveülejääk, töötukassal eelarvepuudujääk

Haigekassal on eelarveülejääk, töötukassal eelarvepuudujääk

Novembri lõpuks ulatus valitsussektori eelarvepuudujääk 562 miljoni euroni, mis moodustab aastasest sisemajanduse koguproduktist (SKP) 1,9 protsenti.

Võrreldes 2020. aasta novembri lõpu seisuga oli eelarvedefitsiit 723 miljoni euro võrra väiksem, kuid veidi suurem kui käesoleva aasta oktoobri lõpus. Positsiooni halvenemine aasta lõpus on ootuspärane.

Keskvalitsuse (peamiselt riigieelarve) eelarvepositsioon oli novembri lõpus 588 miljoni euro suuruses puudujäägis. Eelmise aastaga võrreldes on toimunud oluline paranemine, kuna sel aastal pole nii suuri lisaeelarvest tulenevaid täiendavaid kulutusi, ka maksulaekumine on paranenud (sealhulgas teisest sambast välja võetud tulude tõttu) ning ületab viimase prognoosi ootusi. Keskvalitsuse positsioon viimase kuu jooksul halvenes, kuid minimaalselt, tavapäraselt on novembris ja detsembris kulud ületanud tulusid suuremas mahus.

Riigieelarve positsiooni arvestuses on toimunud metoodiline muudatus, mis puudutab riigipoolsete teise samba maksete peatamist. Eurostat on andnud juhise, mille järgi tuleks seda käsitleda võlakohustusena erasektorile, mis tähendab, et kui varasemalt oli see arvestatud riigieelarve tuluna, siis nüüd seda niimoodi enam kajastada ei saa.

Sotsiaalkindlustusfondide sektori ehk Eesti Haigekassa ja Eesti Töötukassa positsioon oli oktoobri lõpu seisuga positiivne, kuna haigekassa eelarveülejääk on möödunud aastaga võrreldes kasvanud 94 miljoni euro võrra 116 miljoni euroni. Hea seisu põhjuseks on taastunud sotsiaalmaksulaekumine ja riigieelarvest antud tegevustoetus.

Töötukassa eelarvepuudujääk ulatus novembri lõpuks 24 miljoni euroni. Põhjuseks on aasta esimeses pooles tavapärasest suurem töötuskindlustushüvitiste kulu ja palgatoetuse meede. Samas 2020. aasta üheteistkümne kuuga võrreldes oli puudujääk 298 miljoni euro võrra väiksem, kuna palgatoetuse meede (mis rahastati täielikult töötukassa reservidest) oli sel aastal mahult väiksem ja samuti kaeti osa kuludest riigieelarve lisaeelarvega. Positsioon on võrreldes oktoobri lõpu seisuga paranenud 2 miljoni euro võrra, mis tähendab, et tulud ületasid novembris kulusid.

Kohalike omavalitsuste eelarvepuudujääk suurenes võrreldes oktoobriga 57 miljoni euro võrra 65 miljoni euroni novembri lõpuks. Möödunud aastaga võrreldes on positsioon 132 miljonit eurot kehvem peamiselt aktiivse investeerimistegevuse tõttu ning kasvanud kulude tõttu tervishoiu ja majanduse valdkondadesse. Kuigi riik on eraldanud KOVidele üsna suures mahus investeeringutoetusi, saab neid raamatupidamises arvestada projektide lõppemisel.

Riigieelarve kogukulu languses välistoetuste väiksema kasutuse tõttu

Riigieelarveliste asutuste kogukulu vähenes 2021. aasta novembris eelneva aasta novembriga võrreldes 12,3 miljonit eurot ehk 1,1 protsenti, täpsemalt 1,10 miljardi euroni. Kogukulu vähenemisesse panustasid peamiselt välismaised toetused ja investeeringud.

2021. aasta novembris suurenesid riigieelarve positsiooni mõjutavad kulud, milleks on kulud ilma välisvahendite ja edasiantavate maksutuludeta, 660,4 miljonilt eurolt 723,7 miljoni euroni ehk 63,2 miljonit eurot eelneva aasta novembriga võrreldes, mis teeb aastaseks kasvutempoks 9,6 protsenti. Riigieelarve positsiooni mõjutavad kulude kasvu panustasid novembris peamiselt kodumaised toetused ja majandamiskulud.

Novembris suurenesid võrreldes eelneva aasta sama kuuga kodumaised toetused 38,4 miljoni euro võrra, millest moodustavad sotsiaaltoetused 6,7 miljonit eurot, kodumaine sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 16,4 miljonit eurot ja kodumaine sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 22,8 miljonit eurot. Sotsiaaltoetuste kasvust oli vanaduspensioni suurenemine 7,2 miljonit eurot. Kodumaise põhivara soetuseks tehtud sihtfinantseerimise kasv tulenes peamiselt kohalikele omavalitsustele antud toetustest lasteaedade rekonstrueerimiseks, kergliiklusteede rajamiseks, staadionite ja kohalike teede ehitamiseks. Võrgutasude kompenseerimine elektri kõrge lõpphinna mõju vähendamiseks ettevõtetele 11,9 miljoni euro ulatuses on kasvatanud novembri kodumaist sihtfinantseerimist tegevuskuludeks.

Majandamiskulud suurenesid novembris peamiselt kaitseotstarbeliste kulude, varude allahindluse ja koroonaviiruse leviku peatamiseks tehtud testimise, sh üldhariduskoolidele ostetud antigeeni kiirtestid, ning vaktsineerimise kulutuste kasvu tõttu 53,8 miljonit eurot, mis teeb majandamiskulude aastaseks kasvuks 72,7 protsenti. Esialgsetel andmetel kasvasid kommunaalkuludest elektri- ja kütusekulud novembris 1,8 miljoni euro võrra ehk 71 protsenti eelneva aasta novembriga võrreldes.

Tööjõukulude kasv oli novembris 4,1 protsenti ehk 3,6 miljonit eurot, millest pensionieraldiste suurenemine moodustab 1,95 miljonit eurot. Tööjõukulude kasvu põhjusteks olid novembris peamiselt tervishoiutöötajatele ületundide eest makstud tasud ning koroonakriisi haldamiseks täiendava tööjõu kaasamisega seotud kulud.

Investeeringud vähenesid novembris 23 protsenti ehk 15,2 miljonit eurot, kuna vähenesid kaitseinvesteeringud, riigimaanteede ehitamiseks ja remondiks tehtud kulutused.

Muudest tegevuskuludest peamise osa moodustavad edasiantud maksutulud. Edasiantud maksutulud kasvasid novembris 41,0 miljoni euro võrra kasvutempoga 15,5 protsenti aastas. Novembris suurenesid edasisuunatud maksud kogumispensioni fondidesse 17,8 miljonit eurot, edasisuunatud füüsilise isiku tulumaks 8,9 miljonit eurot ja edasisuunatud sotsiaalmaks ravikindlustuseks 10,4 miljonit eurot.