KORDUMA KIPPUVAD KÜSIMUSED I Kuidas aitab riik ettevõtetel kriisiga toime tulla?
Heade uudiste portaal avaldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi korduma kippuvad küsimused ja vastused seoses koroonaviiruse COVID-19 ja ettevõtlusega.
Millised sektorid on kõige enam täna hädas?
Täna teame, et kõige kriitilisem on turismisektoril (reisiettevõtlus, majutus, toitlustus, konverentsid, üritused). Järjest keerulisemaks läheb olukord transpordis, viitega jõuavad probleemid tööstusesse ja teenindusse. Sisuliselt puudutab olukord kogu ettevõtlussektorit.
Ettevõtete peamised probleemid:
- Likviidsusprobleemid (laenukohustused, arvelduskrediit)
- Töötajate koju jäämine (sh kes maksab), eriti kus kaugtöö pole võimalik
- Sundpuhkus (vs koondamine vs osaline töökoormus)
- Toetatud projektides paindumatud lahendused (probleemid võivad ilmneda hiljem, EL reeglid)
- Negatiivne mõju nõudlusele on juba tuntav laial skaalal
Kuidas aitab riik ettevõtetel kriisiga toime tulla?
Valitsus võttis neljapäeval vastu lühiajalise meetmete paketi. Riigi vahendid suunatakse ettevõtete toetamiseks KredExi ja Maaelu Edendamise SA kaudu. Pakett sisaldab ka Eesti Töötukassa tööturu toetust, haigushüvitisi, maksualaseid soodustusi ning võimaldab maksuvõla ajatamist 18 kuuks, kogumispensioni II samba sissemakse ajutist peatamist ning ka ärajäetud ürituste otseste kulude osalist kompenseerimist.
Meetmete pakett sisaldab järgmist:
- Täiendavad toetused SA KredEx’i kaudu. Loe teenuste kohta rohkem siit: https://kredex.ee/et/koroona
- Eesti Töötukassa pakutav tööturuteenus vähenenud töötasu toetamiseks – summas 250 miljonit eurot, järgmistel tingimustel:
- toetust saab iga kvalifitseeruv tööandja kasutada kahe kuu osas perioodil märts kuni mai 2020,
- toetust makstakse iga toetust vajava töötaja kohta ühes kuus kuni 1000 eurot brutosummana,
- toetust makstakse arvestusega üldjuhul 70% töötaja eelmise 12 kuu brutopalgast, millele lisandub tööandja poolt töötajale makstav töötasu vähemalt 150 eurot brutosummana. Eesti Töötukassa ja tööandja tasuvad töötasult ja toetuselt kõik tööjõumaksud.
- Märtsist maini hüvitab riik töötaja esimesed kolm haiguspäeva kõikide töövõimetuslehtede osas.
- Maaettevõtted saavad pöörduda Maaelu Edendamise Sihtasutuse poole käenduse (kuni 50 miljonit eurot), käibelaenu (kuni 100 miljonit eurot) või maakapitali (kuni 50 miljonit eurot) saamiseks.
- Füüsilisest isikust ettevõtjatele viiakse sisse avansilise sotsiaalmaksu abimeede.
- Kogumispensioni II samba sissemaksed ajutiselt peatatakse.
- Riik kompenseerib märtsis-aprillis toimuma pidanud, kuid COVID-19 tõttu ära jäänud kultuuri- ja spordiürituste otseste kulude osa kuni 3 miljoni euro ulatuses.
Milliseid täiendavaid teenuseid hakkab Kredex kriisiga seotud ettevõtetele pakkuma? Millal need ettevõtetele kättesaadavaks muutuvad?
MKMi all tegutsev KredEx hakkab ettevõtetele pakkuma järgmisi uusi teenuseid:
- Erakorraline laenukäendus olemasolevate pangalaenude tagasimaksegraafikute leevendamiseks ja uute laenude väljastamiseks. Kui pank leevendab olemasoleva KredExi poolt tagamata pangalaenu tagasimaksegraafikut või on valmis väljastama ettevõttele uue laenu, annab KredEx sellele laenule oma käenduse.
- Erakorraline laen. Kui pangad ettevõtteid enam ei finantseeri, annab KredEx ettevõttele vajadusel erakorralist käibekapitali laenu koroonapuhangust tingitud likviidsusprobleemide ületamiseks või investeerimislaenu, et ära kasutada koroonapuhangu poolt loodud ja ka teisi uusi ärivõimalusi.
- Täiendav tagatisfond laenukäenduste pakkumiseks. Kui seni oli KredExi maksimaalne käendussumma olenevalt projekti iseloomust 2-5 mln eurot, siis nüüd tõstetakse maksimaalne käendussumma kõikide projektide puhul 5 mln euroni.
Uued teenused peaksid ettevõtetele kättesaadavaks saama 13. nädalal.
Rohkem infot leiad siit: https://kredex.ee/et/koroona
Mida pean tegema, et minu ettevõte saaks kasutada Kredexi poolt pakutavaid teenuseid?
Kõige olulisem esimene samm ettevõtja jaoks on pöörduda oma kodupanka, KredExi poole ei ole vaja täiendavalt pöörduda. Kredex teeb koostööd kõigi suuremate pankadega Eestis ning läbi nende jõuavad KredExi meetmed ettevõtjani. Kui pangad ettevõtteid enam ei finantseeri, annab KredEx ettevõttele vajadusel erakorralist laenu.
Kuidas hinnata, kas minu ettevõte kvalifitseerub riigi toetuseks? Kuidas seda tõendada?
Sektori ega suuruse lõikes ettevõtjatele piiranguid ei seata. Käibe vähendamist saab tõendada igakuise käibemaksudeklaratsiooniga, palgakulud ja seotud sotsiaalmaksu peab ettevõtja deklareerima ja selle põhjalt saab hinnata ka toimunud muutusi. Töötajate puudumise tõendamise meetmed ning nende täpsemad nõuded (vorm hüvitise taotlemiseks) on veel välja töötamisel.
Kui palju surutisest väljatulek maksab?
Summadest on vara rääkida. Lisaks eelarvele ja EL-i toetustele on valitsusel võimalus ka laenu võtta, et surutisele tugevamini vastu seista. Ehk lähtuksime põhimõttest – laenata tuleb raskel ajal. Keerulisi asjaolusid arvestades ei peaks me tabuks ka suuremat riigieelarve miinust kui seni. Oluliste investeeringute tegemiseks tuleks liberaliseerida kaEL-i eelarvereegleid, seda eriti Eesti-sugustele riikidele, kelle eelarvedistsipliin on siiani väga hea olnud.
Mida pangad teha plaanivad ja kuidas aitavad hädas olevaid ettevõtteid?
Ka pankade huvi on keerulisest ajast võimalikult valutult välja tulla. Oleme pankadega suhelnud ja seni on nad olnud nõus klientidele vastu tulema.
Kuidas lahendab riik olukorra, kui ettevõttel ei ole võimalik töötajatele palka maksta?
Töötukassa nõukogu jõudis kokkuleppele, et raskustes ettevõtetes koondamise vältimiseks plaanib töötukassa hüvitada kahe kuu jooksul 70 protsenti palgast.
Plaani kohaselt hüvitatakse ettevõtetele, kelle käive ja tulud on järsult langenud ning kelle töötajatele ei ole tööd anda, perioodil märtsist maikuuni kahe kuu ulatuses 70 protsenti töötajate brutosissetulekust. Ettevõtted peavad hüvitise maksmises ka ise osalema.
Hüvitise saamiseks peab ettevõte täitma kolme tingimust:
- Ettevõtte käive peab olema langenud vähemalt 30 protsenti võrreldes eelmise aasta sama perioodiga
- Ettevõttel ei ole vähemalt 30 protsendile töötajatest tööd anda
- Töötajate palka on vähemalt 30 protsenti langetatud
Taotlusi saab esitada tööandja, kuid oluline on tähele panna, et märtsis veel taotlusi vastu ei võeta. Hüvitatakse aga juba ka märtsi eest.
Meede kehtib tagasiulatuvalt alates 1. märtsist 31. maini, ent kompensatsiooni saab taotleda kuni kahe kuu töötasu ulatuses tööandja valitud perioodi eest selle kolme kuu sees. Seega on hõlmatud ka need töötajad, kes alates 1. märtsist on saanud juba koondamisteate.
Räägitakse, et riik plaanib ettevõtteid toetada ka pikaajalise abipaketi kaudu. Mida see endast täpselt kujutab?
Tõepoolest, pärast seda, kui lühiajaline pakett on ettevõtetele kättesaadav, hakkab valitsus koostöös ministeeriumidega välja töötama pikaajalise abipaketi meetmeid. Nende eesmärk saab olema tänasest turušokist kiirem taastumine.
Tehase töötajal avastati COVID-19 nakatumine ning ta on kodusel ravil. Kas käesoleval hetkel on vajalik/kohustuslik ülejäänud tehase töötajad koju karantiini saata?
Täna ei ole kohustuslik töötajaid koju saata. Küll aga peaks tarvitusele võtma kõik bioloogilise ohuteguri minimaliseerimiseks vajalikud meetmed. Näiteks töökeskkonna tihedam puhastamine ning võimalusel töötajate vahelise kontakti vähendamine.
Kui tehase juhtkond otsustab töötajad siiski koju karantiini saata, kuna kollektiivis oli viirusesse haigestunud töötaja, siis millise töölepingu seaduse punkti alusel on võimalik seda teha ning kas riik hüvitab koju saadetud töötajatele saamata jäänud töötasu või haiguslehe?
Tööandjal on võimalik seda teha, kuid arvestama peab, et töölepingu seaduse §35 kohaselt peab tööandja töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd. Kui töötajale on väljastatud töövõimetusleht, hüvitatakse see vastavalt kehtivale korrale.
Eesti kehtestas piirikontrolli. Kuidas see mõjub kaubandusele?
Riigipiiri ületades peab arvestama pikemate järjekordadega. Riiki võib siseneda või seda läbida rahvusvahelist kaubavedu teostav transport ning elutähtsat teenust osutavad inimesed, näiteks tervishoiutöötajad eeldusel, et neil puuduvad haigussümptomid.
Eesti riiki tohivad transiitkoridorina läbida ka välismaalased, et jõuda oma koduriiki, juhul kui neil ei ole viirussümptomeid. Neile 14-päevane isolatsiooninõue ei rakendu tingimusel, et riiki läbitakse sel eesmärgil viivitamata.
Kas tegevusloata kaubavedu on lubatud ja millised dokumendid peavad kaasas olema ja kas on karantiinikohustus?
Rahvusvahelised kaubaveod on lubatud, sh tegevusloata veosed. Tasulisel veoseveol peab olema autos kaasas selle auto kohta:
- ELi või EMP liikmesriigi vedajale antud ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakiri (erandid rahvusvahelistel vedudel on sätestatud AutoVS § 6 lõikes 1 – näiteks oma kulul korraldatud veod EL-s);
- veose saatedokument (CMR või nn „loading list“);
- välislepingust tulenev veoluba või CEMT-veoluba, kui kaupa Eestist välja kolmandasse riiki või kolmandast riigist Eestisse veab Austria, Bulgaaria, Hispaania, Horvaatia, Küprose, Luksemburgi, Norra, Poola, Rootsi, Saksamaa, Soome, Ungari vedaja;
- tühja auto sisenemisel on vaja tõendada, mille alusel ja kuhu sõidab veosele järgi (näiteks veotellimus). Omal kulul korraldataval veoseveol peab autojuhil olema kaasas veose kohta dokument, millega tõendatakse, et see veos on omal kulul vedu korraldava ettevõtte omandis või on see ettevõte selle veose ostnud, müünud, remontinud, kaevandanud, töödelnud. Omal kulul veoseveol on ka teisi nõudeid, mis on kehtestatud ELi määruse (EÜ) nr 1072/2009 artikli 1 lõike 5 punktis d, aga eriolukorras koormaks nende kontrollimine liialt kontrolli teostajat.
Kaubaveoga vahetult seotud isikud on karantiinist/liikumispiirangust vabastatud. Lisaks autojuhile on ka laadijal lubatud autos viibida ja neile ei kehti 14-päevane garantiinõue Eestisse saabumisel.
Soome sulges oma riigipiiri. Kas kaubaveol kehtib juhile kohustus viibida karantiinis 14 päeva Soome poolel ja 14 päeva Eesti poolel?
Tulenevalt vabariigi valitsuse 15.03.2020 määrusest nr 78 „Riigipiiri ületamise ajutine piiramine COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse leviku tõttu“ on riigipiiri lubatud Eestisse sisenemise eesmärgil ületada autojuhil, kellel ei esine haigusnähte ning kes on seotud vahetult kauba ja tooraine transpordiga. Haigusnähtude esinemisel piiriületus tõkestatakse.
Haigusnähtudeta isiku puhul on käitumisjuhised ja soovitused välja toodud:
- Terviseameti kodulehel: https://www.terviseamet.ee/et/uuskoroonaviirus
- Vabariigi Valitsuse kodulehel: https://www.valitsus.ee/et/eriolukord-eestis
- Politsei- ja Piirivalveameti kodulehel: https://www.politsei.ee/et/juhend/eriolukord
Piiriületusel teavitab politseiametnik isikut Eestis viiruse leviku tõkestamiseks kehtivatest reeglitest.
Mida teha, kui ettevõtjal on raskusi maksude tasumisega?
Esmalt tasub teada, et eriolukorra ajal (1. märtsist kuni 1. maini 2020) Maksu- ja Tolliamet (MTA) maksuvõlalt intressi ei arvesta.
Kui maksukohustus on võimalik tasuda kuu jooksul, siis ei ole vaja MTA poole pöörduda ning võlga ajatada. MTA ei asu eriolukorra ajal tekkinud võlga tavapärases kiires tempos sisse nõudma (nt ei tee koheselt pangakontode areste). Kui ettevõtja soovib osaleda riigihankel, taotleda riigilt või kohalikult omavalitsuselt toetusi või lubasid, siis on kindlasti oluline võla tasumine ajatada. Samuti siis, kui raskused on pikemaajalised. Kõik deklaratsioonid tuleb ikkagi korrektselt ja õigeaegselt esitada, et riik oskaks hinnata ettevõtete tegelikku olukorda ja teha ettevõtete aitamiseks õigeid otsuseid.
Kas ettevõtja võib lihtsalt maksud maksmata jätta?
Ei või. Maksuvõlalt intressi arvestamise peatamine ei tähenda üleüldist maksuvabastust. Mõistame, et see on raske aeg kõigile. Riigi toimimise tagamiseks on aga oluline, et kõik, kellel vähegi võimalik, makse siiski tasuksid. Praeguses olukorras on see olulisem kui kunagi varem.
Kas minu ettevõte peab maksuvõlgadelt intressi tasuma?
Ettevõtjate rahalise seisu leevendamiseks peatab Maksu- ja Tolliamet (MTA) eriolukorra ajaks ettevõtete maksuvõlalt intressi arvestamise, intressivabastus kehtib tagasiulatuvalt 1. märtsist kuni 1. maini. Kõik deklaratsioonid tuleb siiski õigeaegselt esitada ja kui vähegi võimalik, ka maksud ära maksta. Ettevõtetel tuleb jätkuvalt õigeaegselt esitada korrektsed deklaratsioonid, näiteks käibemaksu deklaratsiooni tähtaeg on reedel, 20. märtsil.
Vastasel juhul ei ole riigil võimalik saada ülevaadet, milline on meie ettevõtete olukord, ja õigeid otsuseid teha. Raskustesse sattunud ettevõtetel tuleb MTA e-keskkonnas maksuvõlg ajatada. MTA on võlamenetluses võimalikult paindlik, samuti ei rakendata eriolukorra ajal võla osas sundtäitmist. Rohkem infot leiad Maksu- ja Tolliameti kodulehelt https://www.emta.ee/et.
