Avaleht Äri Männi pargi rekonstrueerib 3,7 miljoni euro eest RTS Infraehitus
Männi pargi rekonstrueerib 3,7 miljoni euro eest RTS Infraehitus

Männi pargi rekonstrueerib 3,7 miljoni euro eest RTS Infraehitus

840-ruutmeetrine uisuväljak, 9000 ruutmeetrit lilleniitu, 4000 põõsast – sel nädalal algab Mustamäel Männi pargi kauaoodatud rekonstrueerimine.

Ehitustööd, mida teostab RTS Infraehitus ja mille lepinguline maksumus on ligi 3,7 miljonit eurot, lõpetatakse kava kohaselt sügiseks.

„Tulevast Männi parki võib nimetada uue põlvkonna puhkealaks, kus on ühendatud ehe loodus ja kaasaegsed võimalused ajaveetmiseks,“ tunnustas uut lahendust Mustamäe linnaosa vanem Lauri Laats. „Jalgrajad on inspireeritud sipelgate liikumisradadest, mänguväljakutel kasutatakse floorat ja faunat tutvustavaid elemente. Park saab veelgi mugavamaks ja õdusamaks lastele, lapsevanematele, vanavanematele, tervisesportlastele, jalutajatele. Olen täiesti veendunud, et tulemus on Mustamäe esinduspargile kohaselt väärikas ja igaüks leiab sealt endale midagi meeldivat.“

Pargi olemasolevad ja kavandatud rajatised saavad ühtse välisviimistluse. Kogu pargi inventar, pingid, mängu- ja spordiseadmed lähevad uuendamisele. Pargi väikevormide ja inventari kujundus on inspireeritud samuti loodusest. Atraktsioonide elementide valikul on arvestatud eri vanuses kasutajatega ja ka erivajadustega inimestega.

Rajatakse sulistusbasseiniga purskkaevud ja multifunktsionaalne pallimängudeala, kus talvel hakkab paiknema uisuväljak. Tänavamüra summutamiseks istutatakse juurde umbes 110 puud. Oma paiga saavad mängu-, puhke-, spordi- ja avalike ürituste alad, ringtee ja liikluslinnak “Väike Mustamäe”.

Ideekonkurss pargi rekonstrueerimiseks algatati juba 2018. aastal. Võidutsesid Lootusprojekt (Kersti Lootus, Kadri Uusen, Liivi Mäekallas, Kiur Lootus, Siim Lootus) ja Positiivne Pinnavorm (Lidia Zarudnaja).

„Meie ideekavandi tuumaks oli senise killustunud ülesehitusega pargi ümberkujundamine kindlate funktsioonidega osadeks arvestusega, et pargi loodus saaks võimalikult vähe kahjustada,“ avas maastikuarhitekt Kersti Lootus võidutööni viinud põhimõtteid. „Arvestasime ka mustamäelaste ettepanekuid ja võtsime kasutusele näiteks elanike sissetallatud rajad, sest järelikult on need inimestele vajalikud ja funktsionaalsed.“