Avaleht Koos koroonast üle KOOS ON KERGEM I Eesti era- ja riskikapitali fondid ja äriinglid on valmis investeerima ka kriisiajal
KOOS ON KERGEM I Eesti era- ja riskikapitali fondid ja äriinglid on valmis investeerima ka kriisiajal

KOOS ON KERGEM I Eesti era- ja riskikapitali fondid ja äriinglid on valmis investeerima ka kriisiajal

Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsiooni (EstVCA) ja Eesti Äriinglite Assotsiatsiooni (EstBAN) poolt läbiviidud kriisi mõju uuringutest selgus, et Eestis tegutsevad era- ja riskikapitali fondid ja äriinglid investeerivad täna jätkuvalt oma portfelli ettevõtetesse ning on valmis tegema ka uusi tehinguid.

EstVCA juhatuse esimehe Margus Uudami sõnul näitavad aprilli alguses läbi viidud uuringu tulemused, et Eesti era- ja riskikapitali turu tervis on täna jätkuvalt hea ning turuosalistel on piisavalt kogemusi ja kapitali esimeste tagasilöökide üleelamiseks. “Massilisest uste kinni panemisest me oma liikmete portfelliettevõtete osas täna ei räägi, fondid jätkavad investeerimist ning enamusel küsitluses osalenud fondide portfelliettevõtetel on ligi pooleks aastaks või kauemaks ka rahalised puhvrid olemas. Kui aga tänane olukord peaks kestma üle kolme kuu, on vajalik tänastele meetmetele lisaks täiendavate lahenduste väljatöötamine, milleks lõime oma liikmeskonnas ka eraldi töörühma, et riigiga vajalikku dialoogi pidada,” sõnas Uudam.

EstBAN´i tegevjuhi Anu Oksa sõnul ootavad Eesti äriinglid ka kriisi ajal uusi investeerimisvõimalusi. Uuringu tulemused näitavad, et ingelinvestorid on kriisi mõjul muutunud uute investeeringute tegemisel ettevaatlikumaks. Kuna äriinglid investeerivad oma isiklikku vara, on kriisi mõju EstBAN´i inglite investeerimistegevustele pigem kõrge, kuid hoolimata sellest ütleb pea 60% investoritest, et nad on valmis tegema uusi investeeringuid. “Pigem on olukord vastupidine – iduettevõtted ei julge küsida ja eeldavad, et uusi investeeringuid praegusel kriisi ajal kindlasti ei saa,” ütles Oks ja lisas, et tänane keeruline olukord pakub rohkem võimalusi koostööks ning ühisinvesteeringuteks era- ja riskikapitali fondide ja ingelinvestorite vahel.

EstVCA uuringu kohaselt kinnitasid 75% era- ja riskikapitali fondide juhtidest, et nende portfelliettevõtete rahalised puhvrid on täna suuremad kui kuus kuud ning vajadusel on enamusel fondidel jätkuinvesteeringuteks kapital planeeritud.

Kõik küsitluses osalenud fondid kaaluvad jätkuvalt ka uusi investeeringuid. Pooled fondidest jätkavad investeerimist kriisieelse perioodiga samadel alustel, osa fonde jätkab investeeringute tegemist kriisile kohandatud strateegiaga.

Kriisi mõju investeerimistegevusele hindasid pooled vastanutest keskmiseks ning 25% madalaks või väga madalaks. Samas neljandik (25%) era- ja riskikapitali fondidest hindas riski kõrgeks või väga kõrgeks.

Oma portfelli kuuluvate iduettevõtete jaoks hindas kriisi mõju mõnevõrra negatiivseks või neutraalseks 64% vastanutest. 14% vastanutest näeb ka võimalikku positiivset mõju. Samas 22% portfelliettevõtete jaoks hinnatakse kriisi mõju väga negatiivseks.

“Mõistagi ei tähenda aga fondide ja inglite investeerimisvalmidus, et kõik kriisist oluliselt mõjutatud idu- ja kasvufirmad saavad oma rahastusprobleemidele lahenduse. Investeeringute tegemisel on fondide kriteeriumid samad või veelgi rangemad,” ütles Uudam.

EstBAN’i uuringu tulemustest selgus, et inglite portfellist 64% ettevõtete jaoks on kriisi mõju negatiivne või väga negatiivne, samas 14% ettevõtete jaoks on kriisi mõju hoopiski positiivne ja leitakse uusi võimalusi äriarenduseks. Sarnaselt riskikapitali kaasanud ettevõtetele on ka ingelinvesteeringut kaasanud ettevõtete ajaline puhver kuni kuue kuu pikkune (60% ettevõtetes), samas 20% ettevõtetest võib ressursside nappuse tõttu tegevuse lõpetada juba vähem kui kolme kuu jooksul.

Nii Eesti era- ja riskikapitali fondide juhid kui ka ingelinvestorid tõid välja, et riigi poolt oodatakse hetkel konkreetset sõnumit, milline on eeldatav plaan kriisiga seotud piirangute järk-järguliseks vähendamiseks, et tekiks selgus, millal ja milliste sammudega saab majandus taastuma hakata. „Vajalik oleks teavitus, millised on need viroloogilised kriteeriumid, mille täitumisel hakatakse piiranguid lõdvendama. See aitaks nii investoritel kui ka raha kaasavatel ettevõtetel täpsemalt oma strateegiaid luua,“ vahendas Uudam turuosaliste seisukohta.

LEAVE YOUR COMMENT

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga