Avaleht Majandus Ksenja Balta ja Jaagup Kreem teavad: taimekaitse on oluline osa põllumajandusest
Ksenja Balta ja Jaagup Kreem teavad: taimekaitse on oluline osa põllumajandusest

Ksenja Balta ja Jaagup Kreem teavad: taimekaitse on oluline osa põllumajandusest

Lähinädalate jooksul avaldatavad haridusklipid vaatavad taimekasvatust nii ühiskonna kui ka bioloogia vaatenurgast.

„Taimekasvatuse ja taimekaitsevahendite kasutamise ümber keerleb palju müüte ja paraku ka valeväiteid. Selline arvamuste kirjusus on samas mõistetav, sest tegemist on ju kõiki puudutava teemaga – meie enda kvaliteetse toidulauaga,“ kommenteeris teema olulisust Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus. „Usun, et hoogsad videoklipid aitavad taimekasvatuse köögipoolt ka nooremale põlvkonnale lähemale tuua ning teadlikkust toidutootmisest kasvatada.“

Igal aastal võetakse Eestis pakutavast toidust taimekaitsevahendite jääkide uurimiseks sadu proove. See on oluline, et saaks tagada kvaliteetse ja ohutu toidu. Eesti toit paistab positiivselt silma, sest on Euroopa toiduohutusameti (EFSA) seiretulemuste järgi Euroopa ja maailma puhtamaid. Samuti kuulub Eesti põllumajandus erinevaid keskkonnakoormuse või elurikkuse näitajaid võrreldes Euroopa Liidu keskkonnahoidlikumate sekka. Põllumajandus liigub üha rohkem täppispraktikate rakendamise poole, mis aitab keskkonnakoormust veelgi vähendada ja milleks tehakse tihedat koostööd tippteadlastega.

„Põllumehed hoolitsevad põllumaa hea seisundi ja mullaviljakuse eest, sest põld ja seda ümbritsev keskkond on neile kõige tähtsam vara,“ kirjeldas Sõrmus. „Põllumehed mõistavad, et põllumajandus on tegevusala, mis sõltub väga palju loodusest endast ja vaid heaperemehelik majandamine kindlustab toidutootmiseks vajaliku muldade viljakuse ja teiste loodusvarade, nagu vesi või õhk, hea seisundi. Ühtlasi võimaldab selline majandamisviis kulude kokkuhoidu ja saada paremaid saake. Põllumehed teevad seega loodusega tihedat koostööd.“

Taimede kaitsmine on oluline osa põllumajandusest, mis kindlustab, et toidulaual oleks piisavalt kvaliteetset ja maitsvat toitu. Taimekaitsevõtted on mitmekesised, eesmärgiks on kaitsta põllumeeste kasvatatavaid kultuurtaimi umbrohtude, haiguste ning kahjulike putukate eest. Umbrohi ja kahjurid röövivad kultuurtaimedelt vee, päikesevalguse ja toitained, seega mõjuvad laastavalt nii toidu kättesaadavusele kui ka hinnale.

Põllumajanduses on seetõttu kasutusel innovatiivsed lahendused, mis aitavad saaki kaitsta ja arvestavad ümbritseva keskkonnaga. Põllu- ja saagiandmed ning täppispõllumajanduse tehnoloogiad on abiks nii mulla tervise tagamisel kui ka toitainete haldamisel – see kõik võimaldab taimekaitset igakülgselt juhtida tehnoloogia abil.

Põllumehed soovivad kasutada nii vähe taimekaitsevahendeid kui võimalik, sest see kõik on neile ju kulu – ehk kõik põllutööd on põhjendatud ja läbimõeldud. Aluspõhimõtteks on integreeritud taimekaitse, mis tähendab, et eeskätt panustatakse parimatesse tehnoloogiatesse, sobivaimatesse sortidesse ja taimehaiguste levikut vähendavasse viljavaheldusse. Taimi toidetakse tasakaalukalt, et saavutada tugev ja elujõuline taim, mis suudaks haiguste ja kahjustajatega konkureerida. Samas on ilmaoludest ja loodusest tulenev sedavõrd ettearvamatu, et taimede tervise ja elujõu tagamiseks tuleb siiski kasutada ka taimekaitsevahendeid.

Viimase saja aastaga on Eesti põllumajandusmaa pindala vähenenud pea poole võrra. Eestis tegeleb enamik põllumehi viljavaheldusega, mis aitab parandada nii mullaviljakust, tagada põldudelt parema saagikuse kui ka vähendada taimekaitsevahendite kasutamise vajadust. Üha suurema osa põllumaa hoidmine talvise taimkatte all on aga oluline meede toitainete leostumise vähendamiseks ja seega veekeskkonnale koormuse vähendamisel.

Valdav osa Eesti põllumehi kasutab EL-i ühise põllumajanduspoliitika toetusi, millega käib kaasas pikk nimekiri nõudeid põllupidamisele, sealhulgas rohestamise baasnõuded. Lisaks järgitakse 2020. aasta andmete kohaselt ligi 45% põllumajandusmaast ehk enam kui 440 000 hektaril keskkonnasõbraliku majandamise nõudeid. Tegemist on Eesti põllumajanduses enim kasutatava keskkonnameetmega. Siia lisandub üle 20% mahepinda.

Põllumajandustoetustega kaasas käivad nõuded ja tootjate keskkonnateadlikkus on seega viinud laialdaselt keskkonnasäästlike praktikate rakendamiseni.

Ilmekas, et viimastel aastatel pole Eestis ükski mesilaspere hukkunud taimekaitsevahendite vale kasutamise tõttu. Vastupidi, mesinikud ja põllumehed teevad tihedat koostööd, sest tänapäevane taimekasvataja arvestab loodusega ning hoolib tolmeldajate tervisest ja toidulauast.

Loe siit, miks ütlevad Ksenja Balta, Jaagup Kreem ja Kaja Piirfeldt: “Meie põld. Igas mõttes.”