Avaleht Uudis Riigikogus arutati Eesti Panga ja finantsinspektsiooni aastaaruandeid
Riigikogus arutati Eesti Panga ja finantsinspektsiooni aastaaruandeid

Riigikogus arutati Eesti Panga ja finantsinspektsiooni aastaaruandeid

Riigikogu tänasel istungil olid tähelepanu keskmes Eesti Panga ja finantsinspektsiooni aastaaruanded.

Finantsinspektsiooni 2020. aasta aruande kohta tegi ettekande finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler.

Kessler pidas oluliseks, et kui mullu oli inspektsiooni fookuses koroonakriisi leevendamine, siis lähitulevikus tegeletakse aina enam digitaliseerituse ja sellega seotud riskidega ning roheteemadega. Lisaks tuletas Kessler oma kõnes meelde, et juba seitse aastat oleme rääkinud, et finantsinspektsioonil võiks olla õigus väärteomenetluse asemel haldustrahve teha ja et tulevikus võiks finantsteemalisi vaidlusi lahendada inspektsiooni juures tegutsev finantsombudsman.

2020. aasta koroonakriis tähendas inspektsioonile keskendumist peamiselt kahele riskile. Esimene oli tegevusrisk. Kessler selgitas, et Eesti finantssektor juhtis kriisis seda riski väga hästi. Selleks olid ka head eeldused, kuna finantsjärelevalve on aastaid järjepidevalt suurematelt turuosalistelt nõudnud ja kontrollinud taasteplaanide olemasolu ja nende testimist. „Koroonaviiruse tegelikkus tõestas sisuliselt päevapealt, et varasemad nõuded on igati mõistlikud,“ ütles Kessler.

Teine, olulisem risk oli krediidirisk. „Siin terendas negatiivse arenguna see, et inimesed ja ärid ei suuda kriisitingimustes enam laenukohustusi täita ja pankadel tekivad väga suured krediidikahjud. Suur krediidikahju võib teatud juhul tähendada panga maksejõuetust ja hoiustajatele vahenditekadu ulatuses, mida Tagatisfond pole kindlustatud, aga löögiga Tagatisfondile ka korralikku lisa riigi laenukoormusele ja kokkuvõtteks maksumaksjale,“ selgitas Kessler.

Ta märkis, et klassikaliselt on krediidiriski üheks peamiseks tasakaalustajaks pankade piisavad kapitalipuhvrid. „Eesti pankade kõige suurema kapitalipuhvri moodustab akumuleeritud kasum. Meie arvates oli seega mõistlik 2020. aasta alguses koroonakriisi süvenedes külmutada olemasolevad kasumipuhvrid, et säiliks pankade võimekus krediidikahjusid kanda,“ märkis Kessler.

Tema sõnul käivitas finantsinspektsioon lisaks vastava arutelu kolleegidega Frankfurdis ja Stockholmis, kuna seal asuvad meie suuremate pankade partnerjärelevalveasutused. „Tulemuseks oli hiljem kogu Euroopa Liidus saavutatud kokkulepe, et pangad kasumeid 2020. aastal koroonakriisist alates välja ei maksnud,“ ütles Kessler.

Töötati ka laenukohustuste täitmise poolega. „Ühelt poolt valmistasime ette keskkonda, millega anda raskustes laenuvõtjatele võimalus oma kohustuste täitmist ajutiselt edasi lükata, teisalt aga punusime sellesse ka erguteid või leevendusi pankadele, et nad ikka võimaldaksid laenukohustuste täitmise edasilükkamist,“ ütles Kessler.

Sarnased mõtted olid enamikul Euroopa Liidu finantsjärelevalveasutustel ja nii sündis ühtne raamistik maksemoratooriumite rakendamiseks. Selle pinnalt leppisid Eesti pangad 2020. aasta kevadel kokku eramoratooriumis, järgides finantsjärelevalve seatud ühtseid tingimusi. „Täiendavalt suunasime turgu ja võlgnikke laenude restruktureerimise märgukirjaga, kus selgitasime häid ja halbu praktikaid laenude ümberkujundamisel,“ ütles Kessler.

Läbirääkimistel võtsid sõna Erki Savisaar (K) ja Ivari Padar (SDE).

Eesti Panga 2020. aasta aruande kohta tegi ettekande Eesti Panga president Madis Müller.

Ta selgitas, et Eesti Panga jaoks olid läinud aasta peamised märksõnad keskpanga tugi majandusele, kriisi majandusmõjude prognoosimine ja poliitikakujundajate nõustamine, samuti Eesti Panga vastutusel elutähtsate teenuste, maksete ja sularaharingluse tõrgeteta toimimise tagamine.

Tähtis oli rahapoliitika kujundamise kaudu hoida ära, et ebakindlus turgudel ei paisuks laastavate tagajärgedega finantskriisiks. Eelkõige oli kriisitingimustes tähtis hoida laenuraha hind soodne, et mitte panna lisaraskust ettevõtete ja majapidamiste ega ka valitsuste õlule. „Selleks otsustasime Euroopa Keskpanga nõukogus suurendada keskpanga poolt võlakirjaoste, tehes seda kriisiajal tavapärasest veelgi paindlikumalt ning reageerides finantsturgudel ja majanduses toimuvale,“ ütles Müller.

Eesti Panga üks põhiülesandeid on majandusolukorra hindamine ja poliitikakujundajatele nõu andmine. „Valitsust nõustades olid Eesti Panga peamised nõuanded kriisi leevendamiseks, et riigiabi oleks sihipärane, kiire ja ajutine ning suunatud just nendele, kes kriisis kõige enam kannatasid. Lähiajal plaanime majanduspoliitika nõuandja rollis kaasa mõelda, kuidas Eesti majandus kriisi järel taas tugevamana taastuks,“ selgitas Müller.

Ta märkis, et Eesti riigi finantsseisu toetati mullu omalt poolt erakorralisest suure osaga Eesti Panga kasumist. Tavapärase veerandi asemel eraldas keskpank riigieelarvesse kolmveerandi 2019. aasta jaotamata kasumist ehk kokku 19 miljonit eurot. Esimest korda Eesti liikmesoleku ajal andis Eesti Pank koos teiste riikidega nõusoleku vajaduse korral toetada Rahvusvahelise Valuutafondi ehk IMF-i laenuvõimet, kuna kriisi ajal järsult kasvas nõudlus IMF-i abilaenude järele.

Euroopa Keskpanga kevadise majandusprognoosi järgi oodatakse tänavu euroalal 4-protsendilist kasvu, mis siiski veel kriisieelsele tasemele tagasi ei too, kuid väljavaated kindlasti on pigem optimismiks.

Märtsikuus prognoosis Eesti Pank Eesti majandusele tänavu 2,7 protsendi suurust majanduskasvu. „Selle nädala alguses laekunud andmed esimese kvartali kohta näitavad, et majanduskasv on kiire ja tuleneb eelkõige paranenud majandusolukorrast, mitte vaid eelmise aasta madalast võrdlusbaasist. Värskematel andmetel on Eesti majanduse maht juba ületanud kriisieelse ehk 2019. aasta neljanda kvartali taseme ja ka kriisi eel prognoositud taseme. Värske prognoosi avaldame veel sel kuul ja see ilmselt tuleb senisest optimistlikum,“ ütles Müller.

Ta märkis võimalikest finantssektori riskidest rääkides, et ei saa mööda vaadata ka korralikult reguleerimata ja riikliku järelevalveta ettevõtetest, milleks on eelkõige virtuaalvääringuga tegelevad teenusepakkujad, kellest juba eelmise ettekande ajal juttu oli, aga ka näiteks hoiu-laenuühistud. Loodetavasti jõuavad mõlema valdkonna tegevusele selgemaid raame seadvad seaduseelnõud peagi lauale.

Müller rääkis ka Eesti riigi rahanduse üldisest olukorrast. Ta märkis, et riigi eelarvestrateegia praegusel kujul teeb murelikuks, kuna riigi rahandus ei tundu olevat jätkusuutlikul rajal. „Tulude ja kulude suur vahe püsib veel ka pärast seda, kui majandus on juba kriisist üle saanud. Näiteks on 2023. aastal kavandatud eelarvestrateegiasse puudujääk jätkuvalt üle miljardi euro ehk Eesti riik kavatseb laenata enam kui 3 protsendi ulatuses SKP-st ka ajal, mil majandus on juba tagasi kriisieelsel kasvurajal. Riigi laenukoormus suureneb lühikese ajaga väga järsult ja vaid osa sellest on seotud kriisikuludega. Isegi veel aastal 2025 ei näe strateegia ette eelarvetasakaalu saavutamist,“ ütles Müller.

Ta tõi esile asjaolu, mille kohaselt pääses Eesti võrreldes teiste Euroopa riikidega koroonakriisist väiksemate kahjudega. „Riigi rahandust tagasi jätkusuutlikumale rajale plaanime aga viia aeglasemalt kui suur osa teisi riike. See, et me majanduse taastudes suudaksime oma riiki ülal pidada ka pidevalt võlgu suurendamata, võiks olla Eesti riigi rahanduses muid valikuid raamistav eesmärk,“ ütles Müller.

Ta selgitas, et pikalt üle jõu elada paraku ei saa. „Praegune kriis ei jää kindlasti viimaseks. Vajame järgmises kriisis jälle puhvreid, mistõttu lõpetaksin siinkohal Eesti rahva tarkusega “Rege rauta suvel, vankrit talvel”,“ ütles Müller.

Läbirääkimistel võtsid sõna Maria Jufereva-Skuratovski (K), Aivar Sõerd (R) ja Riina Sikkut (SDE).