Terviseleht: Leivatööstuse sõprus TARTU vaimuga
Ühele patsiendile maitses haiglas toidu kõrvale pakutud leib sedavõrd hästi, et tal tekkis kindel soov seda osta. Õige kaupluse leidis ta kätte Tartu firma Eesti Leivatööstuse abiga. Tegemist on hiljuti avatud ettevõttega, mis jätkab rohkem kui sajandivanuseid pagari- ja kondiitritoodete valmistamise traditsioone. Kordumatute ja huvitavate maitsete kõrval peavad ettevõtte omanikud ja juhid väga oluliseks ka toodete tervislikkust.
Terviselehele andis Eesti Leivatööstusest ülevaate ettevõtte kvaliteedi ja tootmisjuht TEA MEY.
Leivatööstus, mille traditsioone praegune ettevõte jätkab, alustas tootmist 1911. aastal.
Mille poolest võis toonaste leibade, saiade ja teiste toodete maitse praegustest erineda?
1911. aastast on teada esimene tööstuslik vabrik, mis Tartus avati. Järjepideva tootmise alguseks on aasta 1912, mille traditsioonide jätkajaks peab ennast ka meie ettevõte. Kuigi arhiivides on olemas toonaseid retsepte, pole võimalik neid tooteid unikaalses mõttes korrata, kuna toorained on sedavõrd erinevad. Nii et väga keeruline on ette kujutada nende maitset. Ilmselt olid ka toonased saiad-leivad maitsvad. Kindlalt on teada aga see, et juba siis oli oluline toodete tervislik külg. Ehk on siin peidus ka tõsiasi, miks Tartu pagaritooted on siiani väga hinnatud.
Kui palju aega kulus ettevõtte uutel omanikel, et avada uus leivatööstus? Kuivõrd pingete- ja stressirikas oli see protsess? Kulus selleks ka unetuid öid?
Uue ettevõtte avamise ettevalmistus kestis kuu aega. Veebruari keskel läks esimene toodang. Kuna ettevõttes töötavad oma ala tipp-spetsialistid, siis kõik teadsid täpselt, mida nad tegema peavad, mis kui palju aega võtab ning millele on vaja pöörata erilist tähelepanu. See aeg oli väga pingeline, kuid mõni unetu öö käib asja juurde.
Näiteks kõige stressirohkem oli elava leivajuuretise uuesti elluäratamine, mida tuli nagu väikest imikut ööpäevaringselt iga nelja tunni tagant nii-öelda toitmas käia, aga sellega said meie tublid, pika töökogemusega leivameistrid väga hästi hakkama.
Kas Eesti Leivatööstus avati piduliku tseremooniaga? Millised olid selle päeva positiivsemad emotsioonid?
Piduliku tseremoonia korraldasime 21.02.2014, mille peamisteks külalisteks olid toonane Tartu Linnapea Urmas Kruuse ning põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. Päeva positiivsemaks emotsiooniks võiks lugeda ehk seda, et külalistel ja partnertitel oli hea meel, et üks suurt ööstus on uuesti käivitatud ning töötajad olid väga liigutatud, et ka nemad olid keset kiiret tööpäeva ettevõtte saali oodatud.
Millistesse piirkondadesse Eesti Leivatööstus oma toodangut turustab? Kuhu läheb kõige rohkem Tartus toodetud leiba?
Eesti Leivatööstus turustab oma toodangut üle Eesti. Tänase seisuga on meil koostöö üle-eestiliste jaekettidega nagu Rimi Eesti Food AS-ga, Selver AS-ga, Eesti Tarbijate Keskühistu ja selle all olevate ühistute, Konsumi ja Maksimarketiga. Meie toodangut armastavad kõige rohkem ikka kohalikud Lõuna-Eesti ning Kesk-Eesti tarbijad.
Milline on tarbijate tagasiside alates hetkest, kui leivatehas taasavati? Kas võite tuua huvitavamaid arvamusi ja kommentaare teie pagari- ja kondiitritoodetele?
Tarbijate tagasiside on olnud väga hea. Meie toodete järgi tunti puudust, mida on hea kuulda. Väga igatseti peenleiba ja meie leibadest enimmüüdavat Pärnu leiba.
Näitena ka üks huvitav juhtum. Helistas Tallinnast üks vene proua, kellele oli haiglas olles antud toidu kõrvale mingit imemaitsvat leiba ning koju minnes küsis ta toidujagajalt, et näidaku ta pakendit, et ta teaks poest seda ka endale koju osta. Proua võttis pakendi haiglast kaasa ning läks kauplusest küsima, kas seda leiba müügil on. Tema õnnetuseks poodides, kus ta käis, konkreetset leiba polnud ning suures kurbuses helistas ta pakendil oleval telefoninumbril meile ning kurtis muret. Me juhatasime ta kauplusesse, kust ta sai osta talle meeldivat leiba. Nii saime pealinnast juurde ühe meeldiva tarbija, kes lubas oma kogemusest ja maitseelamusest ka oma tuttavaid teavitada.
Tartlasi peetakse üldiselt konservatiivsemateks võrreldes mõne teise Eestimaa paiga elanikega. Millised on nende eelistused saia-, leiva- jne toodetele?
Meie ei arva nii. Konservatiivsus on ikka inimeses kinni, mitte elamispiirkonnas. Eelistustega on ka sama lugu nagu toitumisega üldse, et kes sööb ainult peenleiba ning kes otsib vaid pärmivaba leiba ning kolmandale on täitsa ükskõik, mida ta sööb.
Kui palju erinevaid tooteid leivatööstus Eestis üldse valmistab ja millistes arvudes toodang kajastub?
Eesti Leivatööstuse toodang jaguneb üldiselt kolmeks. Peamine on leiva-saia valdkond. Hetkel toodame 9 sorti leiba, 4 sorti saia ning 1 sorti sepikut. Leibade osas teeme rukkileiba, kroovleiba, peenleiba, teraleiba ning musta leiba. Saias teeme lisaks klassikalisele saiale ka suhkurvaba saia.
Teine peamine valdkond on kondiitritooted. Valmistame torte, väikekooke, karbikooke, plaadikooke, küpsiseid, keekse ning eritellimusel tehtavaid tooteid.
Kolmas oluline valdkond on väikesaiatooted. Valmistame kringleid, pärgi, stritsleid, saiakesi, pirukaid, salatikorvikesi, taignaid, biskviidi- ja tordipõhjasid. Sortimendis kokku on (leib-sai-saiakesed-tordid-koogid) ligikaudu 150 toodet.
Millisest teraviljast ja millise kvaliteediga jahu tootmiseks kasutate ja kui suur osa teraviljast on pärit kodumaalt?
Toodete valmistamiseks on kasutatud eestimaisest rukkist ja nisust toodetud jahusid – rukkikroovi, rukkipüüli ning nisujahu.
Mõni aeg tagasi saime rukkileivale, peenleivale ning teraleivale Tunnustatud Eesti Maitse ehk pääsukese märgid. Seda märki saavad kanda ainult need tooted, mis on kõrge kvaliteediga ja mille põhitooraine on kodumaise päritoluga.
Kas Eesti Leivatööstus on teinud või kavatseb teha koostööd põllumeeste- ja sordiaretajatega ning kui jah, siis millises valdkonnas?
Kuna Eesti Leivatööstus on alles alustanud ettevõte, siis ei ole veel jõudnud põllumeeste- ja sordiaretajatega koostööd teha, kuid tulevikus me seda ei välistaks. Selleks, et ettevõte areneks, tuleb olla innovatiivne ning leida huvitavaid tooteid nii meile kui tootjatele kui tarbijatele.
Missuguseid seadmeid ja tehnoloogiat oma ettevõttes kasutate? Kuidas mõjutab see kõik toodangu kvaliteeti, omapära ja ka töötingimusi?
Eesti Leivatööstus omab nn endise Tartu Leivatehase kinnistut ning seadmeparki. Sellest tulenevalt on meil kasutuses erineva vanusega seadmeid. Meil on kasutuses mitu leivaliini, üks vanem, teine uuem. Tehnoloogia on seotud konkreetsete toodete ja seadmetega.
Näiteks leib on valmistatud vanaemadeaegse tehnoloogia järgi, pikalt kääritades rukkikroovi- ja rukkipüüli jahust. Seetõttu säilib leib kaua värskena, omab väga head aroomi ja maitset. Säilitusaineid ei lisata. Kondiitris läheme taimselt rasvalt üle naturaalsele rõõsale koorele, mis annab toodetele hea maitse ning naturaalsuse.
Kui leiva- ja saiatootmine on meil liinitöö, siis väikesaia ja kondiitritoodete tegemine on üldiselt käsitöö. Kui inimesed meile tööle tulevad, siis tavaliselt on meil proovipäevad, mille käigus saavad mõlemad osapooled ülevaate teineteisest ning tingimustest, mis välistavad edaspidised üllatused. Üldiselt meid tööturul hinnatakse, sest nt kondiitrite osas on meil järjekord ukse taga.
Üks teie toodetud saiadest kannab nime “Kaisa” ja teine “Juuli”. Kas need on retsepti väljamõtlejate nimed?
Need nimed on lihtsalt ilusad eesti naise nimed, muu seos puudub.
Ehk teate, mitu Tartu juhtivtöötajat on oma sünnipäevaks või muuks pidulikuks sündmuseks tellinud Bossi kringlit? Milleks on vajalik ettetellimine? Kas kõne alla võiks tulla masstootmine?
Me ei tea, kellele ettetellitud kringlid ja tordid lähevad. Masstootmises pole nad seep ärast, et on kaalult suuremad ning poest seda seetõttu ehk ei ostetaks. Ettetellimine on vajalik selleks, et meil laos seda riiulil seismas pole ning klient saab just talle valmistatud värske toote. Masstootmises olevad kringlid-pärjadstritslid on meil väiksema kaaluga.
Missuguseid uudistooteid ettevõte lähiajal turule toob?
Uudiseid tuleb, aga need pole enam uudised, kui me praegu selle välja ütleksime. Las uudised jäävad ootama oma õiget aega. Aga luban, et uudiseid tuleb.
Osadele maitseb rukkileib, teistele jällegi täisteraleib, kolmandatele peenleib jne. Kuidas iseloomustaksite nende toodete omadusi tervislikkuse vaatevinklist?
100% rukkileib on see kõige tervislikum, meie Pärnu leib on lisaks 100%le rukkisisaldusele ka pärmivaba, nii et igati tervislik leib. Täisteraleib on seemnetest rikas. Sealt saab organismile vajalikke rasvhappeid. Peenleib on kõige vähem tervislik suure nisujahu sisalduse tõttu, aga inimestele meeldib selle toote magusus ja väiksem happesus ning meeldiv köömnete maitse.
Seemneleib mõjuvat hästi seedmisele. Kas see teave vastab tõele?
Jah, see on tõsi, et seedeprobleemide korral tasub abi otsida seemneleivast. paar viilu päevas süüa on seedimise korrastamiseks väga hea. Seemneleiva headus seisneb kõrges kiudaine sisalduses, mis soodustab seedimist, puhastab organismi ja aitab vabaneda jääkainetest.
Eestis on toodetud Südamejuustu. Kas teate soovitada ka mõnda leiba, mis just südametegevusele hästi mõjub?
Otsest seost meie toodete osas ehk isegi ei leia, kuid ilmselt mõõdukas leivatarbimine (nt teraleib, rukkileib) on tervisele üldiselt kasulik.
Võrreldes leivaga on saia peetud üldiselt niiöelda kehakaalu tõstvaks tooteks. Mida sellest arvate? Või on ka saial mõned tervisele kasulikud omadused?
Kahju küll, kuid figuuri jälgivatele inimestele sai ikka hea asi pole. Saias on palju nisujahu, pärmi, suhkrut, mis kõik inimesele suure tarbimise korral pikema aja jooksul ikkagi kaalu juurde kasvatab. Saia peale läheb lisaks veel ka näiteks või, šokolaadikreem, jne.
Mõistliku tarbimise ja piisava füüsilise koormuse korral aga võib saia ikka süüa ja rõõmu tunda heast maitsest.
Millised on sepikute tervislikud eelised? Kuivõrd sepikusõbrad on üldse Eestimaa tarbijaid?
Sepikule annavad lisaväärtust valmistamisel kasutatud rukkikroovjahu, kaerakliid ning tatrajahu. Kaerakliid aitavad alandada vere kolesterooli taset ning kaalust alla võtta, kiudaine soodustab seedimist, puhastab organismi, aitab vabaneda jääkainetest. Tatrajahul on kõrge kaaliumi, fosfori, raua ja tsingi sisaldus, sisaldab ka P-vitamiini. Toimib ainevahetuse korrastajana. Rukkijahu on rikas B1, B2, B12 ja mineraalide poolest. Sepikutarbimine on populaarsem noorte inimeste hulgas.
Kas Tartus tehtud leivas elab Tartu vaim?
Kindlasti elab, seepärast see nii hea ongi! Kuna meie leivad valmivad naturaalselt kääritatud juuretisega täiskeeduna, mis sisaldab elusorganisme, siis ei saagi väita, et leival puuduks vaim. Kuna juuretist on vaja pidevalt kasvatada ehk toita ning meie leibade puhul on väga palju nn silma- ja käejärgi tegemist, siis iga
leivapartii on meil oma vaimuga.
Kondiitritooted on maitsvad, kuid ka kalori- ja suhkrurikkad. Küllap aitab siin mõõdukas tarbimine. Milliseid teie tehases valmistatud saiakesi võiksid aeg-ajalt süüa need, kes jälgivad hoolega kaalu?
Meil on suhkruvaba sai “Juuli”, kondiitritoodetest on figuurijälgijaile sobilikud jogurti-, kodujuustu- ning kohupiimatordid ja -koogid. Head on ka mustika-jogurtitort, ahju õunatort, toorjuustu-pohlatort, toorjuustu-mustasõstratort, kodujuustu-kirsitort, kodujuustu- vaarikatort, maasika- kohupiimatort jpt.
Kas Eesti Leivatööstus peab toodangu osas nõu meedikute ja teiste tervisliku toitumise spetsialistidega?
Kuna Eesti Leivatööstuse toodangut tarbivad ka osad haiglad, siis tihti on nii, et nende poolt on antud toodangule kriteeriumid (kalorid, suhkrusisaldus, jms) mille raames tuleb toota. Otseselt nõu pole pidanud, kuid seda ei välistaks. Kui on ikka head mõtted, tuleb neid võimalusel arvestada.
Mida arvate leiva või saia söömisest teiste toiduainete kõrvale? Ühed arvavad, et kartuliga leib ei sobi, kuid teised peavad leiba-saia-sepikut vajalikuks iga toidu juurde. Kui lähtuda tervislikkusest, siis milline oleks mõistlik variant?
Siin on väga palju teooriaid ning lihtsam on kuulata oma keha. Kui pärast söömist on hea enesetunne, on reipust ning uni peale ei tiku, siis on ju kõik korras. Kui aga pärast söömist on enesetunne raske, siis tuleb oma toiduharjumusi muuta. Kindlasti on tervislikum mitte kõike korraga ühel ajal süüa. Jälgige väikesi lapsi, nad ei pista kõike läbisegi suhu. Mina isiklikult pooldan, et leiba-kartulit ning liha koos ei söödaks.
Ehk jõuab teie toodang koguni kaubanduse vahenduseta otse tarbijani? Näiteks inimesteni, kes on ravil Tartu Ülikooli Kliinikumis või lasteni lasteaedades, koolides või õppuriteni kõrgkoolides?
Jah, meie toodangut tarbivad lapsed lasteaias, koolides, kõrgkoolides ning haiged erinevates Eestimaa haiglates.
Kui suur on Eesti Leivatööstuse kollektiiv alustades tehasetöötajatest ning lõpetades kontoritöötajatega?
Eesti Leivatööstuses on töötajaid kokku tänase seisuga 95.
Mida on ettevõttes tehtud selleks, et töötajad oleksid nii vaimselt kui füüsiliselt võimalikult reipad?
Ragistame hetkel mõtteid sellel teemal, et töötajaid veel rohkem motiveerida. Püüame investeerida ka moodsamasse tehnoloogiasse, et füüsilise töö osakaalu vähendada.”
Mis oleks, kui lõpetaksime usutluse mõne leiva- või saiateemalise vanasõnaga?
Leiba hammusta kahe hambaga, liha ühe hambaga.
Usutles Jaan-Ivo Lukas
Eesti Leivatööstus OÜ tooteid leiab suurimatest jaekettidest üle Eesti ning tehase müügikohtades Tartus, aadressil Soola 10 ja Ringtee 2.
Kõiki kondiitritooteid saab tellida eritellimusena telefonil 7 307 000 või e-posti aadressil: tellimine@eestileib.ee.
Jälgige ka Facebooki: facebook.com/eestileib
Allikas: Terviseleht
