OLE TEADLIK I Andmekaitse Inspektsioon andis välja maksehäirete avaldamise juhendi
Andmekaitse Inspektsioon andis oktoobri alguses välja uuendatud maksehäirete avaldamise juhendi. Juhend selgitab maksehäireandmete avaldamisega seotud õigusi ja kohustusi, mis tulenevad ELi isikuandmete kaitse üldmäärusest ja isikuandmete kaitse seadusest.
Andmekaitse Inspektsiooni juhend „Maksehäirete avaldamine“ on praktiliseks abimaterjaliks kõigile, kes puutuvad kokku võlaandmetega. Juhendist saavad nõu nii maksehäireandmete avaldajad kui ka nende andmete saajad-küsijad, samuti nii võlausaldajad kui ka võlgnikud.
Maksehäirete avaldamisel peab arvestama kõigi osapoolte huvidega
Andmekaitse Inspektsiooni õigusnõuniku Liisa Ojangu sõnul on võlaandmete avalikustamine olnud läbi aastate problemaatiline valdkond. „Meieni on jõudnud arvukalt kaebusi juhtumitest, kus maksehäirete avaldamisel ei ole kahjuks andmekaitse reeglitega arvestatud,“ selgitas Ojangu.
Maksehäire- ehk võlaandmeid võib avaldada inimese krediidivõimelisuse hindamiseks, et tagada tehingukäibe usaldusväärsus, näiteks laenulepingu sõlmimise eel. „Teise osapoole kaitset halbade tehingute tegemise eest loetakse kaalukamaks kui võlgniku huvisid. Siiski püüab seadus ära hoida ka võlgnike üleliigset kahjustamist. Juhend aitab kindlasti kehtivaid nõudeid selgemaks teha ning osapoolte huvisid paremini tasakaalus hoida,“ lisas nõunik.
Ettevõtjatel tuleb senine praktika üle vaadata
Inspektsioon edastab värskelt kaasajastatud juhendi ka ettevõtjatele, kes haldavad eraisikute võlaandmeid koondavaid maksehäire- või krediidiregistreid. „Juhime ettevõtjate tähelepanu sellele, milliseid põhimõtteid tuleb maksehäirete avaldamisel silmas pidada ning kuidas jälgida, et seejuures oleks ka võlgnike huvid kaitstud,“ sõnas Andmekaitse Inspektsiooni järelevalve juhi kohusetäitja Merili Koppel.
„Soovitame ettevõtjatel oma senine praktika üle vaadata ning juhendis esitatud reeglitega kooskõlla viia. Mõistetavalt võtab soovituste ellurakendamine aega, ent peale üleminekuperioodi kontrollime kindlasti, kas ettevõtjad on oma senist praktikat muutnud ning järgivad võlaandmete avalikustamisel andmekaitse nõudeid,“ lisas Koppel.
Juhendi valmimisse olid kaasatud Finantsinspektsioon, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Eesti Pangaliit, MTÜ FinanceEstonia, AS Creditinfo Eesti, Julianus Inkasso OÜ ja OÜ Krediidiregister. Huvipooled aitasid seisukohti ühtsemaks kujundada ning selgesõnalisemalt esitada. Inspektsioon tänab kõiki kaasatud organisatsioone panustatud aja ning põhjaliku tagasiside eest.
